Regionaalhaigla interdistsiplinaarsel konverentsil räägiti südameravi kõige uuematest võimalustest

17. oktoobril kogunes ligi 500 arsti ja õde Swissôtel Tallinn konverentsikeskuses, et kuulata Regionaalhaigla korraldatud konverentsil „Regionaalhaigla kui interdistsiplinaarne südamekeskus“ tänapäevase südameravi kõige uuematest võimalustest, südameravi arengutest ning perspektiividest.

„Viimase kümne aasta jooksul on kardioloogiliste haiguste ravis toimunud tormilised arengud ja kardioloogiast saanud kõrgtehnoloogiline interdistsiplinaarne eriala, kus nii diagnostikas kui ka teraapias kasutatakse keerukaid ravimeetodeid ja aparatuuri,“ ütles Regionaalhaigla ülemarst dr Peep Talving.

Konverentsil tutvustati Regionaalhaiglat kui interdistsiplinaarset südamekeskust. „Meil on olemas kõik kardioloogilise ravi aspektid, kardiokirurgia, väga tugev intensiivravi ja kõige suurem EMO Eestis. EMO-st tuuakse infarktihaige väga kiiresti kardioloogiakeskusesse,“ rääkis Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse teadusjuht prof Viigimaa ning lisas: „Konverentsil käsitletakse kõige uuemaid südameravi võimalusi, mida haigla pakub.“

Teiste teemade hulgas tulid käsitlusele koostöös Helsingi Ülikoolihaiglaga toimuvad südamesiirdamised, kõrgtehnoloogiline invasiivkardioloogia, onkokardioloogia, mis on Regionaalhaiglas iseseisva erialana välja arendatud, ambitsioonikad südame-veresoonkonna täppisennetuse projektid, ägeda südamelihase infarkti ravis juba häid tulemusi näidanud telemeditsiini projekt ning ülikõrge kaasuva infarktiriskiga perekondliku hüperkolesteroleemia ravivõimalused uue bioloogilise ravimiga.

Regionaalhaigla kardioloogia kompetentsikeskuses tehakse Eestis kõige rohkem südame rütmihäirete kateeterablatsioone kasutades robot-navigatsiooniseadet (350–400 aastas). Regionaalhaiglas paigaldatakse kõige enam südame stimulaatoreid (600–650) ning haigla on suurim ägeda südamelihase infarkti haigete arvuga keskus Eestis (1100–1200 haiget aastas). Kõrged ravimahud piirkondlikus kompetentsikeskuses tagavad parimad ravitulemused.


 

17. oktoobril 2019
Swissôtel Tallinn konverentsikeskuses (Tornimäe 3, Tallinn)
 

PÄEVAKAVA:

8.30-9.15          Registreerimine ja tervituskohv         
9.15-9.45          Konverentsi avamine

I  sessioon: Südamehaiguste ennetus ja diagnostika ning äge kardioloogiline haige Regionaalhaiglas (moderaatorid prof. Margus Viigimaa ja Jaanus Laanoja)

9.45-10.05         Personaalmeditsiin ja kardiovaskulaarsete haiguste ennetus – Margus Viigimaa

Südamehaiguste mitteinvasiivne piltdiagnostika
10.05-10.25        Kardioloogi töömaa – Maire Kiitam             
10.25-10.45        Radioloogi töömaa – Andrei Šamarin

Äge kardioloogiline haige
10.45-11.05        Ägeda koronaarsündroomi ravi organisatsioon Eestis ja Regionaalhaigla koht süsteemis – Toomas Marandi
11.05-11.25        Telemeditsiin ja äge kardioloogiline haige Regionaalhaigla kiirabisüsteemis – Arkadi Popov
11.25-11.45        Regionaalhaigla kardiointensiivravi osakond kui ägeda kardioloogilise haige kõrgema etapi ravi keskpunkt – Julia Reinmets

11.45-12.45        Lõuna

II  sessioon: Südame-veresoonkonna haiguste invasiivkardioloogilisi ja kirurgilisi ravivõimalusi Regionaalhaiglas(moderaatorid Priit Kampus ja Holden-Väino Vähi)

12.45-13.15        Klapihaiguste kaasaegsed interventsionaalkardioloogilised ravivõimalused – Olev Luha           
13.15-13.35        Südame rütmihäirete kateeterablatsioon – Priit Kampus            

Kes, millal ja kuidas ravib aordihaigusi?
13.35-13.55        Kardiokirurgi töömaa – Holden-Väino Vähi
13.55-14.15        Veresoontekirurgi töömaa – Priit Põder

14.15-14.45        Kohvipaus

III sessioon: Südamepuudulikkuse käsitluse erinevaid aspekte Regionaalhaiglas (moderaatorid Pentti Põder ja Jüri Voitk)

14.45-15.05        Kaasaegne vähiravi ja südamepuudulikkus – Riina Vettus
15.05-15.25        Kehaväline membraanoksügenisatsioon  ägeda südamepuudulikkuse ravis anestesioloogi vaatevinklist – Indrek Rätsep
15.25-15.45        Südame resünkroniseeriv ravi ja südamesisene defibrillaator kui sillad südame abistava seadme- ja südamesiirdamiseni – Kaido Hanni

Vasema vatsakese abistav seade ja südamesiirdamine kui südamepuudulikkuse vahe- ja lõppjaamad

15.45-16.05        Kardioloogi töömaa – Pentti Põder                   
16.05-16.25        Kardiokirurgi töömaa – Günter Taal
16.05-16.25        Lõppsõna – Jaanus Laanoja

Õdede sessioon – Südamehaigusega patsient õe pilgu läbi
I sessioon: Südamehaigusega patsiendi toetamine ning nõustamine (moderaatorid Made Raat ja Airi Toode)

12.45-12.50        Avasõna
12.50-13.15        Südamepuudulikkusega patsient, õe roll – Regina Malm
13.15-13.30        Õde-nõustaja töö patsiendi õpetamisel kardioloogia osakonnas – Kirsti Reissar
13.30-13.50        Kardiostimulaatoriga patsient haiglas ja igapäevaelus – Riina Voitk
13.50-14.15        Südamesõbralik toitumine – Julia Mae          

14.15-14.45        Kohvipaus

II sessioon: Tänapäevased ravimeetodid ning patsiendi käsitlemine haiglas (moderaatorid: Pilleriine Hongonen, Piret Mülner)

14.45-15.05        Sissejuhatus onkokardioloogiasse – Helena  Nestor
15.05-15.25        Kateetrikaudne aordiklapi paigaldamine ehk TAVI – Oksana Bakurevitš
15.25-15.55        Patsiendi kohanemine ja toimetulek südame vasema vatsakese abistava seadmega (LVAD) – Jevgenia Kutepova
15.55-16.15        Füsioterapeudi roll südamehaigusega patsiendi taastusravis – Katrin Kõre
16.15-16.25        Kokkuvõte