Stenokardia

Südame pärgarterite haigus

Stenokardia ehk rinnaangiin on südame isheemiatõve avaldumisvorm, mida iseloomustab mööduv südamelihase verevarustushäire.

Stenokardia põhitunnused on:

  • Valu, survetunne, pigistustunne, mis sagedamini avaldub rinnaku taga ja võib kiirguda vasakusse kätte, ülakõhtu, selga või alalõuga. Stenokardia puhul võib esineda ka õhupuudustunnet, südamepekslust, minestustunnet, tugevat jõuetust.
  • Vaevus tekib füüsilisel pingutusel, tugeva emotsionaalse pinge foonil, mõnikord ka külma või kuuma kohta minekul. Põhjuseks on südamelihase hapniku ja toitainete puudus. See tekib, sest südamelihas teeb rohkem tööd ja vajab rohkem verd, ning ahenenud sooned ei suuda vajalikku verevarustust tagada.
  • Vaevus möödub puhkamisel või nitroglütseriini preparaatide manustamisel 5 minuti jooksul. Kui südamelihas ei vaja enam nii palju verd, suudavad ahenenud sooned vajaliku verevoolu jälle tagada.

Kui valu on väga tugev või kaebused ei leevene viie minuti jooksul, võib olla tegemist südamelihase infarktiga.

Mida tuleb teha stenokardiahoo korral? Katkestage tegevus ja puhake. Kõige parem on heita pikali. Kui Teil on käepärast nitroglütseriini tabletid, pange üks keele alla ja oodake selle imendumist. Kui Teil on nitroglütseriini pihusti, pihustage lahust ühe korra keele alla. Oodake 5 minutit. Kui stenokardia püsib, kutsuge kiirabi. Ärge ise autorooli istuge.

Reeglina on stenokardiahoo tekkimiseks vajalik pingutuse lävi sarnane eelnevate hoogudega. Seetõttu teavad patsiendid sageli, kui suurt koormust nad taluvad enne valu teket. Kui stenokardiat tekitava pingutuse lävi hakkab kiiresti langema (valu tekib aina väiksemal ja väiksemal koormusel) või tekivad rindkerevalu episoodid praktiliselt rahuolekus, võib tegemist olla ebastabiilse stenokardiaga, mis vajab erakorralist uurimist ja ravi.

Rindkerevalu on kaebus, mis vajab uurimist. Kui stenokardiahood tekivad suurel füüsilisel pingutusel ja mööduvad puhkamisel, nimetatakse seda stabiilseks stenokardiaks. Selle puhul on vajalik pöörduda perearsti vastuvõtule esmasteks uuringuteks, ravi alustamiseks. Vajadusel suunab perearst Teid edasi kardioloogi vastuvõtule täiendavateks uuringuteks.

Perearst või südamearst võivad pidada vajalikuks teostada mõningaid järgnevatest uuringutest:

  • Koormustest koormusrajal või veloergomeetril sobib füüsilise suutlikkuse hindamiseks, stenokardia esile kutsumiseks.
  • Ehhokardiograafia on vajalik südame funktsiooni hindamiseks, südamelihase varasema kahjustuse või klapihaiguste välistamiseks.
  • Kompuutertomograafiat südamest kasutatakse pärgarterite ahenemiste tuvastamiseks, lubjanaastude leidmiseks pärgarteritest. Kasutab ioniseervat kiirgust ja joodipõhist kontrastainet.
  • Koronarograafia on täpseim meetod pärgarterite ahenemise tuvastamiseks, koronarograafia käigus teostatakse mõnikord ka raviks koronaarinterventsioon ehk ahenenud soone laiendamine. Uuring on invasiivne, kasutab joodipõhist kontrastainet ja röntgenkiirugst.

Ravimeetodid:

Soonte ahenemisi põhjustab ateroskleroos, mille riskitegurid on osalt pärilikud ja osalt elustiilist mõjutatud. Ravi nurgakiviks on tervislike eluviiside poole püüdlemine ja sellega haiguse kulu aeglustamine. Väljakujunenud haiguse korral on reeglina vajalik ka regulaarne ja järjepidev tablettravi. Kui eelnevast ei piisa, et stenokardia sümptomeid kontrolli all hoida, on mõnel juhul järgmiseks sammuks südamelihase verevarustuse taastamine kas koronarograafia käigus või kirurgiliselt.