"Murtud südame" sündroom

Südamepuudulikkus

Takotsubo sündroom, tuntud ka kui stress-kardiomüopaatia, murtud südame või südame tipu ümardumise (apical ballooning) sündroom ning harvem kui õnneliku südame sündroom. Nimetus tuleneb kaheksajala lõksu jaapanikeelsest tähendusest kuna vasak vatsake on haiguse tagajärjel sageli selle kujuga. Haiguse täpne tekkepõhjus on teadmata, kuid arvatakse, et see on seotud ülemäärase sümpaatilise stiimuli ja katehhoolamiinide (nö stresshormoonide) liiaga. Kuna sündroom võib sümptomite ja kliinilise leiu alusel meenutada südamelihase infarkti, siis võib osutuda vajalikuks hospitaliseerimine kardiointensiivravi osakonda või kardioloogia osakonna intensiivravipalatisse täiendavateks uuringuteks ja raviks.


Põhjused ja sümptomid
Sageli kutsub haiguse esile tugev emotsionaalne (lein, hirm, viha, ärevus, kuid ka ootamatud rõõmsad sündmused) või füüsiline (insult, krambid, verejooks, hingamisraskus) stress. Üksikutel juhtudel võib esineda elu jooksul ka korduvaid haigestumisi. Suurem osa haigestunutest on üle 55-aastased naised. 

Tavalisemad sümptomid on valu rinnus, õhupuudus, minestus ning ägeda südamepuudulikkuse nähud ja erinevad rütmihäired. Südamekahjustuse nähud mööduvad päevade kuni nädalate vältel. Enamasti on see soodsa kuluga haigus, kuid harvadel juhtudel võib olla ka eluohtlik.


Diagnoosimine
Diagnoosimine põhineb haigestumisega seotud kaebuste ja sellele eelnenud sündmuste ning erinevate uuringute analüüsil. Sagedamini kasutatakse selleks, lisaks vereanalüüsidele ka EKG, pärgarterite anatoomiat ja täpsustavat uuringut (koronarograafia) ja südame ultraheli (ehhokardiograafia) uuringut. Sageli ei esine pärgarterites olulisi ahenemisi, kuid nende olemasolu ei välista Takotsubo sündroomi. Abivahendina võib kasutada ka InterTAK kriteeriume. 

Tüüpiliselt on ehhokardiograafial näha vasaku vatsakese tipu piirkonnas ümardumist (ballooning) koos hüperkineetiliste basaalsete segmentidega. Harvem on muutused teistes südame piirkondades ning esineda võib ka trombi ning vedelikku perikardiõõnes. EKG-s on enamasti ST-segmendi elevatsioon või depressioon, T-saki muutused või QT-aja pikenemine ning esineda võivad ka erinevad rütmihäired. Troponiin T ja CKMBm on enamusel juhtudest mõõdukalt tõusnud. 

 

Tüsistused
Kuigi Takotsubo sündroomi peetakse healoomuliseks haiguseks, on see tüsistuste poolest võrreldav ägeda koronaarsündroomiga. Umbes 20%-l patsientidest esineb tüsistusi varases haiglaperioodis, kuid raskematel juhtudel on ka hiljem kardiovaskulaarsete komplikatsioonide ja surma risk kõrgem.

Tüsistustest on sagedasemad äge südamepuudulikkus, vasaku vatsakese väljavoolutrakti obstruktsioon ja mitraalregurgitatsioon. Esineda võib ka erinevaid bradü- ja tahhüarütmiad. Eluohtlikke tüsistusi on väga harva, enamasti on südameseiskuse põhjuseks vatsakeste tahhüarütmia või müokardi ruptuur.


Ravi 
Ravi peamine eesmärk on vähendada ägeda südamepuudulikkuse nähte ning vajadusel ravida rütmihäireid. Harvadel juhtudel siiski sellest ei piisa. Pikaaegses ravis on kõige efektiivsemaks osutunud AKE-inhibiitorid, kuid võib olla vajalik ka teiste ravimite ja ravimeetodite kasutamine. 

 

Kasutatud allikad:
1.    International Expert Consensus Document on Takotsubo Syndrome (Part I): Clinical Characteristics, Diagnostic Criteria, and Pathophysiology; Jelena-Rima Ghadri et al; EHJ, Vol 39, 07.06.2018, 2032–2046, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehy076
2.    International Expert Consensus Document on Takotsubo Syndrome (Part II): Diagnostic Workup, Outcome, and Management ; Jelena-Rima Ghadri et al;  EHJ Vol39, 07.06.2018, 2047–2062, https://doi.org/10.1093/eurheartj/ehy077
3.    InterTAK skoor: https://www.takotsubo-registry.com/takotsubo-score.html#