Uued soovitused südamehaiguste ärahoidmiseks

Ülevaade viimastest uuringutest, tõenduspõhistest soovitustest ja põhilistest riskiteguritest  südamehaiguste väljakujunemisel.

Martin Serg, Regionaalhaigla kardioloogiakeskuse kardioloog 

Südame isheemiatõve, ajuinsuldi ja perifeersete arterite haiguse (st aterosklerootiliste südameveresoonkonna haiguste ehk AKVH) tekke peamised riskitegurid on suitsetamine, kõrgenenud kolesterooliväärtused, kõrgvererõhutõbi, diabeet ja ülekaal.

Tervetel, AKVHga või diabeediga patsientidel võivad riskitegurite eesmärkväärtused erineda, mistõttu on vajalik hinnata inimese individuaalset südameveresoonkonna haiguste riskitaset. Kuigi viimane Euroopa südameveresoonkonna haiguste ennetamise ravijuhis avaldati käesoleval aastal, on peale seda ilmunud mitme uue uuringu tulemusi, mida käesolev artikkel samuti tutvustab.

Aeroobne füüsiline aktiivsus on kõige olulisem AKVH ennetamise meede. Aeroobne treening (näiteks jooksmine, kõndimine, rattasõit ja ujumine) kombineerituna resistentsustreeningu (jõutreening) ja istumisaja vähendamisega, on soovituslikud kõikidele täiskasvanutele.

Ravijuhis soovitab kõikidele täiskasvanutele vähemalt 2,5–5 tundi mõõdukat või 75–150 minutit intensiivset aeroobset füüsilist koormust nädalas. Lisaks aeroobsele treeningule on soovituslik kahel päeval nädalas tegeleda resistentsustreeninguga. Inimesed, kes ei suuda seda eesmärki täita, peaksid olema oma võimete piires füüsiliselt võimalikult aktiivsed.

Suitsetamine ja õhusaaste Suitsetamisest loobumine on kõige kulutõhusam AKVH ennetamise meede. Suitsetamisest loobumisel on abi lisaks nõustamisele ka farmakoloogilisest ja nikotiinasendusravist. Kuigi suitsetamisest loobumisel tekib sageli kehakaalu tõus, on suitsetamisest loobumisest saadav kasu suurem. Lisaks näidati hiljutises uuringus, et südamelihase infarkti ja ajuinsuldi riski vähendab vaid suitsetamisest loobumine, mitte selle vähendamine. Õhusaaste ei põhjusta mitte ainult kopsuhaigusi, vaid on olulisel määral seotud ka AKVH tekkeriskiga. Seega vähendades fossiilsete kütuste tarbimist, ei tee me head mitte ainult keskkonnale, vaid ka südametervisele.

Ülekaal ja diabeet 
Normaalse kehakaalu saavutamine ja säilitamine läbi tervislike eluviiside parandab erinevate riskitegurite (vererõhk, kolesterool, veresuhkur) taset ning vähendab südame-veresoonkonna haiguste ning II tüüpi diabeedi tekkeriski. Juhul kui kõrge riskiga ülekaalulistel inimestel ei õnnestu eluviiside muutusega püsivalt eesmärk-kaalu saavutada, peaks kaaluma bariaatrilist kirurgiat. II tüüpi diabeediga patsientidele on praegu olemas tõhusad ravimid, mis oluliselt vähendavad AVKH ja südamepuudulikkuse tekke riski. 

Kolesterool 
Madala tihedusega lipoproteiin (LDL)-kolesterooli veresooni kahjustav toime sõltub selle väärtusest ning kõrgenenud väärtuse ajalisest kestusest. LDL-kolesterooli langetamine statiini, esetimiibi ja kui näidustatud, siis ka süstitavate düslipideemia ravimitega, vähendavad AKVH riski. Hiljutine uuring näitas, et 90% statiini talumatusest (kaebuseks peamiselt lihasvalu, -krambid, üldine väsimus) on tingitud nn notseebo efektist, st patsiendi negatiivsest eelarvamusest, et ravim tekitab kõrvaltoimeid.

Kõrgvererõhutõbi
Eluviiside parandamine on näidustatud kõikidele kõrgvererõhutõvega patsientidele ning need võivad lükata edasi tablettravi vajadust. Suuremal osal patsientidest on tablettravi näidustatud, kui arsti või õe vastuvõtul on vererõhk üle 140/90 mmHg ja kõikidel patsientidel juhul kui väärtused ületavad 160/100 mmHg. Järjest enam on kasutusel ühes tabletis sisalduvad mitu ravimit, mis lihtsustab ravimite tarvitamist ja parandab ravisoostumust. Suurem osa patsientidest vajab kahe või enama vererõhuravimi kombinatsiooni vererõhu eesmärkväärtuse saavutamiseks.

Tervislik söömine
Mida suurem on noortel täiskasvanutel taimse toidu osakaal, seda väiksem on hilisem  südameveresoonkonna haiguste risk. Hiljutises uuringus näidati, et ka eakatel pole hilja oma eluviise muuta. Ülekaalulistel 65–79aastastel inimestel omas päevase toidukaloraaži vähendamine koos regulaarse füüsilise aktiivsusega positiivset efekti läbi kaalulanguse ja aordi elastsuse paranemise.

Järjest enam on andmeid Vahemere dieedi (toiduks peamiselt köögiviljad, puuviljad, rasvane kala, oad, täisteratooteid ja oliiviõli; samas süüakse vähe liha ja piimatooteid) kasulikkuse kohta. Oluline on küllastatud (loomsete) rasvade asendamine küllastamata (taimsete) rasvadega. Kõrge rasvasisaldusega kala (näiteks lõhe) on soovituslik süüa vähemalt ühel päeval nädalas.

Soola peaks tarvitama alla 5 grammi päevas; hiljutises uuringus näidati, et eelneva insuldi või kõrgvererõhutõvega patsientidel vähendas soolaasendaja tarvitamine tavalise söögisoola asemel esmase või korduva ajuinsuldi riski.

Psühhosotsiaalne stress kui riskitegur 
Kõrgenenud risk on sageli seotud nende patsientide kahjulike eluviisidega, mis põhjustavad AKVHd, näiteks suitsetamine ja halb ravisoostumus. Kõiki AKVHga patsiente peaks hindama depressiooni, ärevuse ja unetuse suhtes, et parandada nende haigete prognoosi. Südamehaiguste ennetamine on vaieldamatult efektiivsem kui juba tekkinud haiguse ravi.

AKVH ennetuse aluseks on tervislikud eluviisid, kuid sageli on eesmärkväärtuste  saavutamiseks vajalik elustiili muutuste kombineerimine ravimitega.

 

Artikkel on ilmunud Meditsiiniuudistes: https://static-pdf.aripaev.ee/aAoEF-EVV5GizRycfwNB6ZQAybI.pdf